Vaida PK

VAIDA PÕHIKOOLI KESKKONNANÄDALA PROJEKT.

 

SISSEJUHATUS

Kehtiv põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava sisaldab läbivaid kohustuslikke teemasid, mida peavad käsitlema erinevad õppeained ja mida eri ainete õpetajad on kohustatud õpetama oma aines. Üheks õppekava läbivaks teemaks on keskkond ja säästev areng. Keskkonnasäätlike inimeste kujundamine on tänapäeva tarbimisühiskonnas vajalik eeldus jätkusuutliku elukeskkonna säilitamiseks.

Vaida Põhikooli on antud projekti eesmärgiks tutvustada õpilastele vee kasutuse ja kaitse vajalikust ning looduses ja tehiskeskkonnas toimuvate protsesside omavahelist tihedat seotust.

 

OLUKORD EESTIS

Inimene kasutab päevas keskmiselt 120 liitrit vett. Kasutatava vee hulk sõltub iga inimese vajadustest ning ka sellest, missugune on vee hind.
Tööstuste ja tootjate veekasutus võib olla väga erinev olenevalt eesmärgist, milleks vett kasutatakse.

Eesti vee kaitse ja kasutamise peamine eesmärk on tagada vee säästev ehk jätkusuutlik kasutamine ning vee hea seisund. Eesti vete seisund sõltub kliimast, hüdrogeoloogilistest tingimustest, punktreostusallikatest (asulad, tööstusobjektid, prügilad jm) ja hajareostusest (põllumajandus, õhureostus jm).

Kõige rohkem vett kasutab soojuse ja energia tootmisega seonduv valdkond, kus jahutusvesi moodustab ligikaudu 88% kogu Eestis kasutatavast veest. Soojuse ja energia tootmisel kasutati 2000. aastal ka ligikaudu 77% kogu Eestis kasutatud põhjaveest, mis peamiselt pumbati välja põlevkivikaevandustest ning hiljem juhiti tagasi loodusesse.

Põlevkivi tootmise tagajärjel on välja kujunenud ulatuslikud tehisalad. Neist olulisemad on just looduslikust seisundist väljaviidud territooriumid (24 000 ha). Nendel aladel on veereziim halvasti reguleeritud ja muld degradeerunud või kahjulike ainetega saastatud.

Põlevkivi allmaakaevandamisel on probleemiks põlevkivikihindist kõrgemal asuvate kihtide püsivuse tagamine ja maapinna deformeerumise vältimiseks kaevandatud alasse jäetavate tervikute kestvus.

Kaevandamiseks vajalike tingimuste loomiseks pumbatakse kaevandustest ja karjääridest aastas välja kuni 300 mln m3 vett. Kui kaeveõõnte kohal on senine maakasutus säilinud, on allmaakaevandamisel probleemiks põlevkivikihindist kõrgemal asuvate põhjaveehorisontide kuivamine ning madalate puur- ja salvkaevude kasutamiskõlbmatuks muutumine. Kuna kaevandusvee eelvooluna kasutatavate jõgede vooluhulgad on väikesed (v.a Narva jõgi), siis kaevandusvesi, eriti selles sisalduvad sulfaadid, karbonaadid ja hõljum mõjutavad nende vee kvaliteeti.

Eestis on domineerivaks jäätmetekitajaks põlevkivi kaevandamine, põlevkivikeemia- ja energeetikatööstus. Põlevkivituhk, slakid, poolkoks ja kaevandamisjäägid moodustavad ligikaudu 90 % kõigist Eestis tekkivatest jäätmetest. Enamikku põlevkivienergia tootmisel ja keemiatööstuses tekkinud jäätmetest peetakse ohtlikeks nende kõrge leelisuselise tõttu. Sellest on tingitud ka suhteliselt suur ohtlike jäätmete osakaal antud tööstusharudes tekkinud jäätmete üldkogusest.

 

PRAKTILINE OSA

Keskkonnanädala kava

Traditsiooniliste õppemeetoditega pole võimalik tagada loodushoidlikku ellusuhtumist ja loodusresursse säästvat isiksust, siin peab õpetamisel kasutama aktiivõppe-, kaasahaaratusmetoodikaid, mis on suunatud isksuse arengule.

Vaida Põhikooli keskkonnanädala peamine eesmärk on tutvustada õpilastele Eesti suurima veekasutaja ja ka reostaja – Eesti Põlevkivi tegevust. Samuti on plaanis tutvuda põlevkivienergia tootmisel tekivate jäätmete ladestamist ja sellega tekkida võivat keskkonnareostust.  Õppekäigul pööratakse ka tähelepanu alternatiivsetele energia tootmis võimalustele kui ka nende negatiivsetele külgedele.

Õppekäigu plaan:

  1. Linnamäe hüdroelektrijaam; 
  2.  Kiviôli kaevanduspiirkond ning Kukruse tuhamägi,
  3. Kohtla kaevanduspark-muuseumi külastus – tutvutakse allmaakaevandamise omapäraga,  
  4. käik põlevkivikarjääri tutvuma uute vaatamisväärsuste ning põlevkivikihtide läbilõikepaljandi ja läbitöötatud alade ´kuumaastike¡ rekultiveerimisega, samuti maailma ühe suurima ekskavaatoriga;
  5. Kiviõli tuhamägi;
  6. Ontika pank ning Valaste juga.

 

Keskkonnaprojekt  Säästa vett ja väldi selle reostust!  viiakse Vaida Põhikoolis läbi 02. mai – 13. mail 2005.

Projekt on suunatud 5.- 9. klassi õpilastele. Kokku 71 õpilast. Õpetajatest osalevad: Helina Indrekans, Helve Vorsmann, Katrin Roots, Aivi Illak, Anneli Luik

 

AEG

ÜRITUS

MÄRKUSED

aprill

Keskkonnanädala projekti  tutvustus õpetajatele

 

aprilll

Teema tutvustus õpilastele

 

 

10.05

Õppekäik Ida- Virumaa kaevanduspiirkonda

Osalevad 5.-9. klassi õpilased

12.05

Õppekäigul tekkinud eredaima emotsiooni kirjeldus

 

Osalevad õppekäigul osalenud õpilased

16.05

Viktoriin ´Vee kaitse ja kaevandus¡

 

Osalevad 5.- 9 klass

17.05

Parimate osalejate autasustamine

 

 

19.05

Kooli parimad osalejad ´Puhta Vee Peol¡