Kohtla-Järve lasteaed Kirju-Mirju

Kohtla-Järve Lasteaed Kirju-Mirju

 

Nädala teema: ¥Tere, mets!´     

3.-4.aastased lapsed

 

Eesmärgid: anda teadmisi metsas kasvavatest puudest, lilledest, elavatest

                   loomadest;

                   teada, et oksi ja lilli ei murta niisama, metsas ei karjuta – see

                   häirib seal elavaid loomi ja linde; prahti ei loobita maha.

 

KUULAMINE _ KÕNELEMINE

1.     Õppekäik lähedal asuvasse metsa (mis kasvab metsas – puud, põõsad,

lilled. Nende sarnasus, erinevus)

2.     Vaatlus-vestlus: ¥Mida nägin metsas?´ (piltide järgi)

VAATLEMINE – UURIMINE

1. Puukoor – erinevatel puudel (kask – valge, krobeline; tamm – tume, krobe-

line; lepp –tume, sile)

2. Lilled metsas – sinilill, ülane (sarnasus, värvus jne.)

3. Raamatu ¥Meie läheme´ vaatamine´

VÕRDLEMINE – ARVUTAMINE

1.     Võrrelda puude ja põõsaste kõrgust, mõisted üleval, all, ees, taga;

2.     Hulkade moodustamine.

LUGEMINE- KIRJUTAMINE

1.     Sõnavara laiendamine uute sõnadega, koostada 3-4 sõnalisi lauseid;

2.     Küsimustele vastamine kasutades  õigeid sõnade lõppe ( kuhu, kelle-

ga, millega)

 

KUNSTILINE TEGEVUS

      Joonistamine ¥ Mida nägin metsas?´

      Voolimine     ¥ Sinililled´

      Meisterdamine  ¥Sinilill´ (karvatraat)

MUUSIKA

Laulumängud: ¥Läheme nüüd metsa´, ¥Põdramaja´

LIIKUMINE

Matkida metsas nähtut ( puid, põõsaid, lilli, looma jne.)

 

Metsanädal lõpeb MÄNGUPEOGA saalis .

 

Mets õpetab!

6- 7 aaastased lapsed:

 

Eesmärgid:

1.     Anda teadmisi loodusest.

2.     Õpetada loodust jälgima ja looduses käituma.

3.     Arendada  mõtlemist, tähelepanu.

4.     Panna tähele looduse ilu.

  

TEGEVUSED:

 

KUULAMINE/ KÕNELEMINE

 

·                   Õpetaja tutvustav vestlus loodusest ja sellest kuidas looduses käituda ja kuidas seda hoida.

·                   Laste jutustamine: Kas keegi on metsas käinud? Kellega ta metsas käis? Mida ta metsas tegi? Keda või mida võib metsast leida? Keda või mida ta sooviks seal kohata või näha?

·                   Peale metsas käimist vestlus, mis seal kõige rohkem meelde jäi ja mis meeldis.

·                   Mõistatusi loodusest, loomadest.

 

 

VAATLEMINE/ UURIMINE

 

·                   Tutvuda metsas 3-4 puu liigiga, korjata kaasa lehti ja vilju. Rühmas        uuritakse, süstematiseeritakse, vesteldakse. Mõisted lehtpuu, okaspuu. Puu osad, taimede, lillede osad.

·                   Luubiga väikeste asjade uurimine: putukate, lehtede, lillede, sambla, seente, puukoore   jne.

·                   Looduse häälte kuulamine; looduse lõhnad.

·                   Kompimine: n: kivide, puukoore, lehtede. Omadussõnade kinnistamine (kare, sile, krobeline, külm).

·                   Tuua rühma puuoksad. Vaadelda pungade puhkemist.

 

 

VÕRDLEMINE/ ARVUTAMINE

 

·                   Erinevate vormide eristamine: värvi, suuruse järgi; järjestamine, rühmitamine, loendamine - käbide, kivide, okste jne.

·                   Puu ümbermõõdu mõõtmine. (N: lapsed võtavad käest kinni. Mitu last mahub ümber puu, ka mõõdulindiga).

 

LUGEMINE/ KIRJUTAMINE:

·                   Puupulkadest, kividest tähtede moodustamine.

·                   Puupulgaga mullale tähtede kirjutamine.

·                   Sõnamäng (sõnadega loodusest).

 

KUNST

Meisterdamine:  metsast kaasa toodud looduslikust materjalist.

Joonistamine/ maalimine:   ´Mets¡

Voolimine:   Laste valik: voolida seda, mis metsas kõige rohkem meeldis.