Vaida PK

VAIDA PÕHIKOOLI KESKKONNANÄDALA PROJEKT

SISSEJUHATUS

Mets on taimekooslus, kus peamise rinde moodustavad puud. Looduses on metsatüüpe sageli raske määrata. Kõige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad. Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kus turbakiht puudub või on õhuke (looduslikult alla 30 cm). Soometsade pinnaseks on märg ja paks (üle 30 cm) turvas. Eestis on metsadega kaetud umbes 2 miljonit hektarit. Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe-Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad.

Metsad on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Metsast saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. Metsadest korjatakse marju ning seeni ja käiakse jahil. Metsi peetakse keskkonna tasakaalustajateks. Neid kasvatatakse pinnase kaitseks tuulte ning vihma- ja lumesulamisvete eest. Metsaribad jõgede ja järvede kallastel kaitsevad veekogu reostuse eest, suurte sõiduteede kõrval aga lumetuiskude ja müra eest. Metsad puhastavad õhku tolmust ja mürgistest gaasidest. 1 ha männimetsa neelab aastas umbes 25 t tolmu. Metsad seovad õhust süsihappegaasi ja toodavad juurde hapnikku. 1 ha metsa seob suvel ööpäevas umbes 300 kg süsinikdioksiidi ja eraldab 200 kg hapnikku. Inimene ise tarvitab hingamiseks keskmiselt sama palju hapnikku, kui suudavad toota 5 puud. Üks auto kulutab mitmekümne puu ja tööstusettevõte tuhandete puude hapnikutoodangu. 

 Inimesed armastavad metsas marjul, seenel ja lihtsalt puhkamas käia. Kuid selle tulemusena halveneb vähehaaval metsa seisund: metsa alla koguneb praht, algupärane taimkate kaob, metsa järelkasv tallatakse maha. Metsad muutuvad ka tänu raietele ja kuivendamistele. Pärast raiumist asenduvad varjutaimed valguslembestega. Kuivendamisel kaovad kooslusest niiskuslembesed taimed.

Loodussõbraliku metsamajandamise puhul on tähtis nii metsaraiet kui teisi metsatöid teha loodust võimalikult vähe kahjustades ja häirides. Keskkonna mõttes väärtuslikumad metsaalad tuleb jätta majandustegevusest üldse puutumata või tegeleda seal loodusväärtuste säilimiseks vajalike spetsiifiliste töödega. Mets on koduks paljudele taime- ja loomaliikidele, kes peavad häirimatult oma elu elada saama.

VAIDA PÕHIKOOLI KESKKONNANÄDALA  KAVA teemal ¥ Mets õpetab!´

Projektijuht Anneli Luik

Keskkonnanädal viiakse Vaida Põhikoolis läbi  07. -22. mai 2007 aastal

Projekt on suunatud 5.-9. klassi õpilastele (kokku  67 õpilast). Õpetajatest osalevad vastavate klasside juhatajad.

Kuna traditsiooniliste õppemeetoditega ei ole võimalik tagada loodushoidlikku ellusuhtumist, siis peab õpetamisel kasutama just aktiivõppe-, kaasahaaramise metoodikaid, mis on suunatud isiksuse arengule. Vaida Põhikooli keskkonnanädala peamine eesmärk on tutvustada õpilastele metsade, kui Eesti suurima loodusvara ökoloogiat ning bioloogiat.  Erinevates looduse ainetundides tutvustatakse õpilastele metsa, kui olulist ökosüsteemi, metsaistutamise metoodikat, vaadatakse metsateemalisi õppefilme ning viiakse ainetunde läbi ka looduses. Suur rõhk  on metsaga seotud keskkonnakaitselistel küsimustel.

Keskkonnanädala peamine eesmärk on anda omapoolne panus metsauuendamisse metsaistutamise kaudu. Vaida Põhikool istutab metsa Järvamaal.  Edasisel õppekäigul tutvume Endla looduskaitsealaga, kus viiakse läbi praktilised tööd metsa elukooslusega tutvumiseks.