Mürafoor

Mürafoor- foor, mis kontrollib mürataset  klassiruumis.

Projekti "Müra pole muusika!" eesmärk on pöörata tähelepanu keskkonnamüra probleemi olemasolule meie ümber. Panna noori kuulama looduse hääli, õppida tundma loodust. Vanemale kooliastmele selgitatakse müra tähendust, selle kahjulikku mõju tervisele ja loodusele ning selle ennetamise võimalusi. Nooremad keskenduvad loodushäälte kuulamisoskuse õppimisele. Projekt on suunatud looduse tundmise suurendamisele loodussõbralike väärtushinnangute propageerimise läbi. Loodus on huvitav ja pea igale haridusasutusele kättesaadav õpikeskkond, mida võiks senisest rohkem kasutada. Kui tahame jõuda jätkusuutliku looduse põhimõtete täitmiseni, peame inimesi sel alal harima juba lapseeast alates. Lapsed, kõige mõjutatum osa, teevad märkusi oma naabritele ja vanavanematele: annavad edasi omandatud oskusteavet.
 
Projekt algas, kui leidsime internetimaailmast mürafoori.
Soovisime tellida ühte sellist foori, kuid paraku sellest keelduti, kuna USA internetikauplused kaupa riigist välja ei müü. Samuti tootja keeldus alla 500 toote üldse kuskile saatma.
Sellepärast otsisime lahendust mürafoori tellimiseks, kuni leidsime lahenduseks kohaliku ettevõtte, mis meile  kauba kohale toimetas.
Nende kaudu oli huvilistel võimalik ka mürafoore endale soetada. Paraku lõppes see koostöö ettevõtte sulgemise tõttu ning olime olukorras, kus meil oli hea toode mida haridusasutused said proovida ning sellega sobiv kasutusprogramm aga huvilistel polnud võimalik Mürafoori endale osta. 2020 aastal alustasime koostööd haridusasutustele õppevahendeid ja inventari pakkuva ettevõttega Kesk-Eesti Mööbel OÜ. Koostöö nendega võimaldab Mürafoore taas Eesti haridusasutustele pakkuda ja valikud on isegi õnnestunud täiendada mäluga mürafoori näol, mis võimaldab tagantjärele hinnata, kui kärarikas tund või koolipäev oli.
 
Milliseid emotsioone tekitab teis lärm lasteaias, koolis või baaris? Kahtlemata tahaks heli maha või vaiksemaks keerata. See on häiriv ja tekitab väsimust ja pidevat stressi. Tegemist on müraga- inimest häiriva või tema tervist ja heaolu kahjustava heliga. 
 
2009. aastal viis MTÜ Ökokratt läbi rahvusvahelise keskkonnamürakonverentsi „Kas me oleme müraks valmis?“. Konverentsil võtsid sõna ja jagasid oma kogemusi Belgia, Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa, Eesti Läti ja Leedu müra asjatundjad. Lõppvastusena jõuti järelduseni, et Eesti ei ole veel müraks valmis, sest teema ei ole leidnud piisavalt rakendust igapäevaelus ning teadmised valdkonnas on puudulikud. Teemaga puutusid kokku õpetajad, kes aktiivselt Ökokrati tegemisi jälgivad. Nad olid mürateemast väga huvitatud, puutudes selle probleemiga iga päev koolis kokku. Muret kurtes soovitasid ka noortele müravaldkonda tutvustama hakata. Ökokratt haaras pedagoogide ideest kinni. Noortele planeeritava projekti „Müra pole muusika!“ raames avastas Ökokratt mürafoori. See võib olla lahendus õpetajate probleemile.

Mõisted:

heli –keskkonnas levivad mehaanilised võnkumised;
müra – inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli;
helirõhutase (müratase) - mõõdetakse detsibellides (dB).

Müra mõju tervisele ja töövõimele
•    Müra on alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju, välja arvatud väga nõrgad helid.
•    Alaneb tähelepanu võime.
•    Müra põhjustab väsimust ja paljude haiguste teket, nt vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). Müra puhul ahenevad peened veresooned.
•    Müra võib anda olulist infot seadmete korrasoleku kohta.
•    Müra võib ära hoida õnnetusjuhtumeid. Näiteks inimene kuuleb läheneva liiklusvahendi müra ja ei astu sõiduteele.

Teaduslikult on tõestatud, et pidev müratase üle 70dB on inimese tervist kahjustav. Müra mõju tervisele sõltub olulisel määral müra intensiivsusest ja kestusest ning individuaalsest vastuvõtlikkusest mürale.
Müra looduses 10-20 dBA esineb vaikse ilmaga vabas looduses. Kontorimüra 50-55 dBA, mis ei sega tööd.
 Müra üle 60 dB hakkab segama keskendumist, eriti katkendlik ja impulssmüra. Näiteks karjatus, naer, käteplaks, teiste jutustamine, tänavamüra ruumis, telefonihelin jne .
70 dBA müra segab telefoniga kõnelemist, 80 dBA inimeste omavahelist suhtlemist. Ootamatu müra on häirivam ja tervisele kahjulikum kui harjumuspärane.

Müra alandamise võimalused klassiruumis.
•    Saab kasutada pakettaknaid ja kaasaegseid aknaraame
•    Müra summutavad paneelid seinal või laes müra languse40-50 dB..
•    Seinte või lae katmine helineelavate poorsete ja urbsete materjalidega vähendab müra kuni 10 dB. 
•    Müraallikateisoleerimine sealhulgas ventilatsiooni-, keskkütte- ja vee- ning reoveetorustiku 
•    Õppetöö peab toimuma ruumis, kus müratase ei ületa 55 dB.

USA elanikkonna 1998.aasta küsitlustest on selgunud, et:
•    48% USA täiskasvanutest usub, et nende kuulmine on saanud kahjustada, sealhulgas 35% neist 18 kuni 29 aastased. 
•    48% täiskasvanutest teab, et kuulmise halvenemine ei ole tingitud vanusest.
•    79% usub, et kuulmise halvenemine segab nende isiklikku elu ja suhtlemist lähedastega.
•    32% täiskasvanutest tunnistas, et kasutavad müra tekkitavaid seadmeid (muruniidukid, tolmuimejad jne)  kodus aga ei usu, et see võiks kahjustada nende kuulmist.
•    Ainult 39% täiskasvanutest on käinud oma kuulmist kontrollimas viimase kolme aasta jooksul.
•    21% üle 65 aastastest ei ole kunagi käinud oma kuulmist kontrollimas. 
•    Ainult 56% täiskasvanutest usuvad, et kuulmise kontroll on neile kättesaadav.

Eestis läbiviidud müra häirivuse statistilised uuringud näitavad, et kõige rohkem segab inimesi naabrite tekitatav müra, häirivuselt sellele üsna lähedane on tänava- või maanteemüra. Muu välismüra (rongiliiklus, lennukid, tööstus) jääb kahest esimesest müraliigist tublisti tahapoole, mis näitab, et inimesed pole veel mõistnud müra mõju tervisele.

Mürafoor pakub probleemile lahenduse.
Tegemist on tehnoloogilise lahendusega. Välimuselt on sarnane liiklust reguleeriva valgusfooriga: näitab punast, rohelist, kollast tuld sõltuvalt ruumis eksisteerivast müra intensiivsusest. Roheline tuli näitab, et kõnelemise valjusus on normeeritud lubatud tasemel, kollase tule vilkumine hoiatab müra intensiivsuse kasvust, punane tuli annab märku liiga valjust kõnelemisest, st mürast. Punase tulega hakkab tööle ka signaal, käskides lärmamine lõpetada.

Aitab õpetajatel läbi viia tundi, keskendudes õpetamisele, aktiivsele juhendamisele, mitte õpilaste järjepidevale keelamisele ja kuulama manitsemisele. Aitab läbi viia rühmatöid. See säästab õpetajat olemast „paha“ ja õpilaste peale karjumast, kui lärm liiga suureks läheb. Ennetab õpilasi ähvardamast, sest mürafoor ise reguleerib ja kontrollib valjusust.

Mürafoorid leiavad kasutust Eestis

MTÜ Ökokratt on jaganud tasuta projekti „Müra pole muusika!“ raames Eesti haridusasutustesse neli mürafoori katsetamiseks. Pärast ühekuulist testperioodi liiguvad mürafoorid järgmistesse haridusasutustesse. Mürafoor õpetab eristama müra ja heli.

Mürafoor seadistatakse lubatud maksimaalsele mürarõhule (detsibell – dB) ehk müra intensiivsuse tasemele.  Punane tuli ja signaal annavad märku inimese tervist ja heaolu häirivast mürast, mis pole enam süütu heli ehk lainete mehhaaniline võnkumine keskkonnas, vaid pikapeale tervistkahjustav heli.

Pidev manitsemine tekitab pingeid õpilase-õpetajate suhetes, ühtlasi mõjub müra mõlema psüühikale, mistõttu inimesed muutuvad rahuleolematuks ja närviliseks ning väsivad kiiresti.

Idee tuleb kaugelt ookeani tagant.

California haridusteaduste professor Fran Rebello tuli välja mürafoori lahendusega, kuuldes oma õpilaste ja õpetajate muret lärmi ja tundide korra pärast.

Mürafoori kasutavad õpetajad näevad tehnoloogia tulemusrikkust enim korralduslikus pooles: jääb enam väärtuslikku aega juhendamisele ja õpetamisele ega kulu riidlemisele. See ennetab mürast tingitud väsimust, jätab positiivset energiat tunni läbiviimisele. Ühtlasi õpetab süsteem noori end kontrollima, tuletades koheselt meelde klassiruumi korda.

Mürafoori saab osta Kesk-Eesti Mööbel OÜ kaudu (www.kemoobel.ee). Mürafoori tutvustava lühifilmi vaatamiseks kliki lingile.

Jane Adler
MTÜ Ökokratt