Järva-Jaani Gümnaasiumi looduse õpperada, punkt nr 19

Koordinaadid: N: 59° 5' 21,30'' E 25° 54' 25,08''

kivikulv noorusekivi2Jalgsema külasüdamest veidi Ansomardi poole jääb kolme tee rist, kus rändaja võib märgata  kivikülvi. Külanoored käivad seal aeg-ajalt Jalgsema järve uudistamas, et kas see ikka veel alles on.

Üks suurem kivi Jalgsema kivikülvist on ristitud Nooruse kiviks. Et külas noored ikka tegusad ja rõõmsad olla võiks, käivad nad sellel kivil kuuvalgetel augustiöödel tähti vaatamas.

Ülesanne: Mõtle ja oleta, kuidas võis Nooruse kivi oma nime saada. Kuidas võis tekkida see kivikülv?
Jagunege nüüd 4 kaupa rühmadesse ja valige endale uurimiseks üks kivi. Kuidas umbkaudu tema ümbermõõtu ja kõrgust hinnata? Kasutage endi käte haardeulatust. Hinnake, kui suurt osa kivist katavad samblad ja samblikud. Püüdke vahet teha samblal (tilluke taim varre ja lehtedega) ja samblikul (vetika talluse ja seeneniidistiku kooselu). Katsuge, kas pind on märg ja pehme või kuiv ja kare. Niiske ilmaga paistavad samblikud ka rohekad neis olevate rohevetikate tõttu. Samblikus on samblikuained, mis tasapisi kivipinda lagundama hakkavad. Piilu ettevaatlikult sammalde alumist osa – kas näed esmast õhukest tekkivat mullakihti? Püüdke kokku lugeda, kui palju eri liiki samblaid ja samblikke uuritavalt kivilt leiate. Kas näete ka mõnda looma liikumas? Koostage teistele lühike tutvustus oma kivi kohta, leppides kokku, kes millest räägib.