Ramma küla asub Järvamaal, Järva-Jaani vallas. Siinkohal võib täpsustada, et varem oli Ramma Koeru kihelkonna Väinjärve valla küla.
Tänased Ramma küla piirid pärinevad aastast 1975, kui osa Koeru külanõukogu Puhmu külast liideti Rammaga, seega üle minnes Järva-Jaani külanõukogu alla. Rammale lisandunud endise Puhmu küla osa kandis nime Kaarliküla, mis 1937.aastal on kantud skemaatilisele kaardile.  Kaarlikülas asus kunagi Kapu mõisa karjamõis, mida kutsuti Kaarlimõisaks (Karlshof).
Ramma küla kohta pärinevad kirjalikud andmed 1403. aastast. Ramma mõisa kohta on andmed 1664. aastast.
Asudes Järvamaa kirdeosas, jääb Ramma küla Pandivere kõrgustiku lõunaservale ning 1988.aastal moodustatud Pandivere riikliku veekaitseala piirkonda.
Soostunud alad asuvad Ramma küla põhjapoolses servas, millele on antud nimeks Sibisoo, Siirsoo, Kuresoo. Soode piirkonnnas on arvatud olevat ka karstisüvendid, mis kannavad nime Halli hobuse auk ja Karaauk.

ramma tiikMaastiku omanäolisus ilmneb voorja künnisena, mis kulgeb loodest kagusse. Seljandiku kirdepoolsele veerele rajatud tee suundub Ramma külast läbi asundusküla, ühendades Järva-Jaani – Pikevere ja Koeru – Rakke maanteed.
Ramma küla keskuse ümbruses on vee äravool raskendatud, seetõttu ei jää kunagi kuivaks ka seal asuv väike Ramma küla tiigike, mille kaldal on olnud 20.sajandi algul küla kiigeplats. Iidne Ramma künnapuu asukoht jääb tiigist tahapoole.
ramma kiviristRamma küla rikkuseks on olnud viljakas muld, mille järgi legendide kohaselt küla ka nime on saanud.
Eeru talu väravas on omaette vaatamisväärsusena Rootsi sõja ajast pärit kivirist, mis on kaitse all.

Kõrgeim koht (111,7 m) asub küla keskusest veidi lõunasse ning kuulub seega Järvamaa kõige kõrgemasse piirkonda. Kohalikud kutsusid kõrgendikku seal asunud talu järgi Lipumäeks või peremehe nime järgi Õunapuu mäeks (110,3 m) ning kõrval asuvat küngast Pusu mäeks.

pusumagi rammalRamma külast on pärit kunstnike Kristjan ja Raul Raua ema Henriette Loviisa Treublut. Kaarli karjamõisas on sündinud helilooja Ferdinanad Mühlahausen (1864- 1939), Ramma ja Puhmu piiril asunud Metsahindereku talus sündis loodusuurija, astroloog, pedagoog ja luuletaja Roopi Hallimäe (Robert Grauberg) (1908-1969), Ramma endises koolimajas sündis kooliõpetaja pojana Eesti Vabariigi  riigiskretär 1938-1940, eksiilis 1945-1949 Artur Mägi (1904-1981), oma lapsepõlve veetis Ramma külas välis-Eesti kirjanik (kirjanikunimega Jaan Järvalane) ja Eesti Vabariigi majandusminister eksiilis 1956-1962 Oskar Lõvi (1892-1977).

Ramma küla infotahvlite koordinaadid: N: 59° 2' 22,92'' E 26° 0' 50,40'' ja N: 59° 3' 21,03'' E 26° 0' 27,83''