LOODUSNÄDAL „OLEN OSA LOODUSEST” Mai 2008
Lasteaed Karikakar. Lapsed vanuses 2-7 aastat. Liitrühm
Kava koostas õpetaja Tiina Mölder
Tegevused: vaatlemine, uurimine, muusika, arvutamine, kõnelemine, liikumine, kunst, lugemine, kirjutamine
Eesmärk:
Laps oskab kuulata ja vaadata loodust enda ümber.
Kasutatud kirjandus:
Ajakiri „Täheke”
Muraste looduskooli materjalid
Sagadi loodskooli materjalid
Tuusti, A., Lotman, K., Loide, M. (2002) „Keskkonnamängude kogumik II. Tartu.“
„Looduse sõbra töövihik“
Põldmaa,K (1975) „Kodumets“
„Eesti elusloodus“ (2001) kirjastus Varrak
Avaldamata materjalid: Mariane Roomet Rapla lasteaed „Naksitrallid”
NÄDALA TEGEVUSTE KAVA
Nädala tegevuste käigus valmib õpimapp teemal „Olen osa loodusest”.
Nädala käigus tutvume põhjalikumalt oma lasteaia õuealal olevate taimede, puude ja pisikeste sõbralike putukatega. Uurime Kasti mõisa pargis kasvavaid põlispuid, leiame ka ühise keele lindudega meie ümber.
ESMASPÄEV „Loodus”
¤ Hommikuring: Nädalateema tutvustus.
Inimene on osa loodusest, inimene elab looduse keskel,
IgaL sammul on kellegi kodu.
Ole tähelepanelik ja õpi loodust tundma.
Mõisted loodus, mets, puud, taimed. Aprill- jürikuu ja mahlakuu
¤ Sõnade häälimine ja ladumine lauale.
¤ Rühmaruumist looduse otsimine. (Toalilled, vaasis olevad oksad, sinililled, lillepottides kasvav muru.)
¤ Voolimine savist: „Loodus ja mina”
¤ Lasteaia õuealal tutvumine kasvavate puudega (kask, toomingas, kastan, kuusk, mänd, pihlakas) Iga puu juurde looduslikust materjalist puu nime esitähe meisterdamine. Materjali korjamine õpimapi tarbeks.
¤ Mäng „ Nimi loodusest”
Osalejad seisavad ringis. Mängujuht annab kõigile ülesande leida endale uus loodusest võetud perekonnanimi, mis algab sama tähega kui eesnimi. Mängujuht saadab ringi käima loodusest võetud eseme. Mängija, kelle käes on ese, esitleb end, öeldes eesnime ja uue perekonnanime. Soovi korral võib väga lühidalt põhjendada nime valikut. Räägib ainult see mängija, kelle käes on ese. Kui kõik on ennast esitlenud, läheb mängujuht ringi keskele ja hakkab mängijatele palli viskama. Kellele ta palli viskab ütleb ruttu oma eesnime ja uue perekonnanime. Kes takerdub, läheb keskele palli viskajaks.
¤ mäng „Kompimisring”
Lapsed on ringis ja silmad on suletud, käed on selja taga. Igale lapsele jagab mängujuht ühe loodusliku eseme kätte, mida laps peab kompides ära tundma.
Vestlusteema: esemeid vaadeldakse ükshaaval ja räägitakse võimalikult põhjalikult. Nende kasvukoht looduses, kellele on toiduks, kas elus või eluta jne.
TEISIPÄEV „Tamm”
¤ Hommikuring: Mõistatused.
Kiigub liigub, aga koha pealt ei saa? Puu
Valge poiss, rohelised juuksed? Kask
Mõista, mõista kes on vaese mehe kasukas? Kuusk
Selle puu pealt teise nina, endale võid saada? Vaher
Uhke emand, roheline kleit, punased pärlid? Pihlakas
Lendab õielt õiele, kirevad ta tiivakesed? Liblikas
Kes elab puude otsas ja närib käbid seemneist puhtaks? Orav
Mõista, mõista kes on puude kuningas? Tamm
Mõista , mõista kellel krobe kasukas? Mänd
Punane ta kleidike , musti täppe peal on veidike? Lepatriinu
Pildid puudest.
Salmike koos liigutustega.
Miku, Mati, Rita, Mall,
Kokku tulid tamme all,
Iga laps sai mitu tõru,
Ott jäi ilma , meel on mõru.
¤ Tööleht: „Looduse sõbra töövihik” lk 11 Tamm ja Kastan
¤ Jalutuskäik Kasti mõisa parki „ Saame sõbraks tammega”
- Tamme vaatlus eemalt- võimas võra ,hargnevad oksad
- Tamme tervitamine. Koos Tere tere tammepuu,
küll sa oled ikka suur.
Täna tervitama sind,
tulnud rõõmus lastering.
- Tamme tüve mõõtmine mõõdulindiga ja lastest moodustatud ketiga. Tulemuste võrdlemine. Tamme ümbermõõdu kandmine maapinnale ja märgistamine.
- Tamme juures elavad- linnud, teod, putukad ja erinevad taimed, samblad.
¤ Kunst: Rasvakriitidega kooremustrite jäljendamine.
Paber panna puu koorele ja hõõruda rasvakriidiga üles-alla, paberile tekib puukoore muster.
¤ Keskkonnamäng: Tamme memoriin.
-Nägemismälu arendav vaatlusmäng
Vahenditeks esemed loodusest, nöör või tikud ruudustiku tegemiseks
Nöörist tehakse4,6 või 9 ruudust koosnev ruudustik, arvestades laste vanust. Lapsed otsivad igasse ruutu erineva loodusliku objekti ( kooretükk, sammal, puuoks jne). [Võib ka asetada ruutudesse paare nii ühesuguseid kui erinevatest asjadest. Ruudustikku saab ka kasutada hulkade moodustamiseks ja võrdlemiseks.] Keeratakse selg ja loetakse koos tammepuu luuletust.Samal ajal vahetab mängujuht kahes ruudus olevad asjad ja palub lastel vaadata ning arvata millised asjad on kohad muutnud. Kes ütleb esimesena õige vastuse – millised esemed on koha vahetanud ja oskab öelda ka nime on uus mängujuht.
¤ Tammega hüvastijätu ring. Iga laps kallistab puud ja kuulatab mida puu talle ütleb ja sosistab ka puule oma soovid ja mõtted.” Head aega tammepuu”
¤ Õpimappi korjatakse kaasa kuivanud tammelehti ja mõni oksake pungadega. Lisatakse veel joonistused.
KOLMAPÄEV „Võilill”
¤ Hommikuring. Võilill- murupäike. Õpetaja poolt kaasa toodud taime vaatlus ja erinevate osade uurimine. Erinevad pildid võilillest.
- kollased õied, mis on avatud päikselise ilmaga. Mida veel saab õitega teha- kui panna võilille õis kurgu alla ja kael läheb kollaseks oled talve jooksul palju võid söönud.
- Pikk õievars, mis murdmisel ajab välja valget piimmahla. Mahl teeb käed pruunilaiguliseks. Ka võilille lehtedes on piimmahl, mis on maitselt mõru. Aga lehmad sõõvad sellel vaatamata võililli isukalt.
- Mulla sees on pikk ja jäme juur. Aias rohijatele valmistab see pahameelt, kuna on hästi vastupidav ja ka väikesest juuretükist hakkab võilill uuesti kasvama.
- Võililleset leiavad mesilased kuldkollast õietolmu, mis kinnitub nende jalgade külge ja mida nad vajavad mee tegemisel.
- Äraõitsenud võililled saadavad oma seemned lendu väikeste langevarjudega. Mis tuule abil lendavad kaugele. Kätega seemnete lennu matkimine.
¤ Puhumismäng: „ Võilille langevari” Kergete sulgede puhumine ja õhus hoidmine.
¤ Laul võilillest. „Kollase juuksed rohekas kleidike” kuulamine CD-lt ja ise laulmine saateks rütmipillid.
¤ Jalutuskäik ümber lasteaia õueala, mille käigus uuritakse ja vaadeldaks ümbrust.
Mäng: „Vaatlemispeatused”
Õpetaja peatab aegajalt rühma ja palub lastel silmad sulgeda. Esitab lastele mitmesuguseid keskkonnaga seotud küsimusi või ülesandeid, nagu: näita käega, millises suunas asub lähim maja; Tõsta käsi üles, kui sa tead, mis värvi on maja katus; näita käega, mis suunas asub lähim puu; tõsta käsi, kui tead, mis puu see on ... jne. Näita käega kus sa näed võilille ;
Mäng teravdab laste tähelepanu ja paneb nad ümbrust jälgima.
¤ Puuokstest sõnade „ VÕI” ja „LILL” ladumine ja nendest ühe sõna moodustamine ”VÕILILL”.
¤ „ Maal looduslike värvidega”
Lastele antakse paksem joonistuspaber. Seejärel tuleb ümberringi asuvast loodusest leida värve (erinevat värvi õisi, puulehti, võilillelehti, rohuliblesid jms) ning nendega paberit hõõrudes joonistada pilt.
NELJAPÄEV „Rändlinnud”
¤ Hommikuring: Mõisted paigalind ja rändlind. Rahvajutt ” Kuidas ööbik oma laulu sai”.
Ööbiku laulu laulmine: „Öö pikk, öö pikk! Tööle, tööle! Too piits, too piits! Plaks, plaks! Kiri, küüt! Kiri küüt! Laisk tüdruk! Laisk tüdruk!”
¤ vanarahva tarkus
Lõokene toob lõunasooja, Pääsuke toob päevasooja, Ööbik toob öösooja.
¤ Erinevate linnulaulude kuulamine CD-lt.
¤ Pildid: rändlinnud on tagasi kuldnokk, lõoke, toonekurg, kägu, ööbik. Erinevate linnupesade piltidelt uurimine.
¤ Joonistamine gv. „Igal linnul oma pesa”
¤ Kasutades mitmesuguseid rütmipille proovivad lapsed ise linnuhääli järgi teha.
¤ „Looduse sõbra töövihik” lk. 26 Rändlinnud
¤ Jalutskäik põldudevahelisel teel, lõokese laulu kuulamine.
¤ Liikumismäng „Kes lendab, kõnnib, hüppab”
Pildid erinevatest meie metsades elavatest elusolenditest. Õpetaja näitab lastele pilti, üks laps ütleb selle nime ja kas lendab hüppab või kõnnib. Kui vastus on õige siis matkib terve grupp elusolendi liikumist.
REEDE „ MÕNUS ON OLLA ÕUES”
¤ Kokkuvõte loodusnädalast: juturing teemal „Mida tegime ja millest rääkisime.”
¤ Meisterdamine: Materjalide lisamine ja õpimapi lõpetamine. Mapi kaante kujundamine looduslikust materjalist, rühmatöö
¤ „Nimemäng”
Mängujuht hüüab mõne grupis oleva lapse nime, siis kõik peale selle lapse, kelle nime hüüti, kükitavad. Lapsed teretavad. Kui hüütakse võõra nime, siis keegi kükitada ei tohi
¤ Lasteaia õuealal „Mikromatk”
Vahendid luubid, 2m.pikkused nöörid.
Lapsed liiguvad tähelepanelikult uurides, mööda mahapandud nööri cm. haaval. Kõrgemale kui 30 cm. vaadata ei tohi. Suurendusklaasi abil avastavad lapsed imelisi asju, mida tavalise vaatlusega ei avastagi. Kui rada on läbitud, siis palub mängujuht kõige huvitavama asja ümber panema nööri. Seejärel jutustab igaüks mida ta nägi ja millist kohta ta teistele tutvustab.
¤ Tuletame meelde kolm kuldreeglit mida õppisime „Otsi Otti” programmis
¤ Piknik lasteaia Kasepuude all ja ringmängud.