Selja Algkool

SELJA ALGKOOLI  ÖKOKRATI  LOODUSNÄDALA KAVA

Toimumise aeg: 05.05-09.05.2008
Läbiviijad: Astrid Roosileht, Kristiina Jõgis, Kai Kukk, Ülle Puust, Vilmar Olviste

TEGEVUSED:

Esmaspäev   05.05.2008        juhendab õpetaja Kristiina Jõgis
TEEMA – RAVIMTAIMED (saalis seintel pildid ravimtaimedest)   
Hommikuring –
•    saalis lastega vestlus ravimtaimedest ja nende kasulikkusest
Õppekäik loodusesse –
•    ravimtaimede otsimine oma kooli ümbrusest ja nende kogumine herbaariumi jaoks
•    Mängu „Fotograaf” mängimine
•    Herbaariumi jaoks taimede kuivatamine

Teisipäev   06.05.2008     juhendab aednik Ülle Puust
TEEMA – ILUAIANDUS   
Hommikuring –
•    tutvumine oma kooli iluaia taimede ja nende tunnuste ja iseärasustega
Õppekäik loodusesse –
•    ilutaimede sildistamine õpitud tunnuste põhjal   (sildid valmistavad ja värvivad 5. klassi poisid tööõpetuse tunnis)

Kolmapäev  07.05.2008        juhendab õpetaja Astrid Roosileht
TEEMA – PUUD MEIE ÜMBER   (saalis vaasides erinevate puude oksad lehekestega)
Hommikuring –
•    grupitöö -  lehtede järgi puu liigi määramine (abivahendiks puude välimääraja)
•    tutvumine puu ümbermõõdu ja pikkuse arvutamise võtetega

Õppekäik loodusesse-
•    iga grupp leiab kooli ümbrusest talle ette antud puuliigi ning mõõdab hommikul õpitud meetodite abil puu ümbermõõdu ja puu pikkuse (mõõdetakse vaher, kask, kuusk, remmelgas)
•    puude joonistamine looduses
  
Neljapäev   08.05.2008     juhendab õpetaja Kai Kukk
TEEMA – PRÜGIPÄEV
Hommikuring –
•    prügi tekitamine kooli ruumidesse, selle sorteerimine ja sildistamine
•    vestlus prügi sattumisest loodusesse
Õppekäik loodusesse-
•    jooksuraja ümbruse koristamine prügist ja prügi sorteerimine

Reede  09.05.2008         juhendavad Kristiina Jõgis, Astrid Roosileht, Kai Kukk
TEEMA – PLAANI JÄRGI LOODUSES ORIENTEERUMINE
Hommikuring –
•    grupitöö - esmaspäeval kogutud ja kuivatatud ravimtaimedest herbaariumi valmistamine
Õppekäik loodusesse –
•    plaani lugemisoskuse õpetamine
•    plaani järgi looduses orienteerumine
•    terve nädala jooksul õpitud tedmiste kinnistamine (orienteerumise kontrollpunktides ülesanded nädala jooksul õpitu kohta)

Selja Algkooli loodusnädala kokkuvõte

Tõepoolest, ka mina olen osa loodusest – ilmselt just nii mõtlesid Selja Algkooli lapsed ja õpetajad, kui ühinesid keskkonnaprojektiga Ökokratt. Elame väikeses maakohas, kooliteed palistavad põllud ja  metsaviirg ning koolimajagi asub sirelite ja sarapuude varjus. Kõik kokku olekski nagu üks suur õueklass, kus  loodust tundma õppida.
Loodusnädalal püüdsimegi sinasõbraks saada just oma kooliümbruse loodusega.
Nädalat alustasime ravimtaimede tundmaõppimisega. Iga väikseimgi Jüts oskaks ilmselt interneti abil taimede raviomaduste kohta teavet leida. Kuidas aga vajalik taimeke looduses ära tunda?  Õpetaja Kristiina juhataski esmaspäevases hommikuringis meid põnevasse taimemaailma. Selgus, et mitmed lihtsalt umbrohuks peetud taimed võivad meid haiguste korral aidata. Leebemate hädade korral olekski õigem taimeriigist abi otsida. Tore, et nii mõneski peres eelistatakse tee keetmisel kodumaist piparmünti, nurmenukku või pärnaõisi. Pärastlõunal võtsime ette jalutuskäigu kooliümbruses, et õppida taimi tundma nende kasvukohas. Terased silmapaarid märkasid kiiresti tee- ja kortslehti, raudrohtu,  nurmenukke, paiselehti ning kõrvenõgest. Kohe tuletati ka meelde, millist tõbe leitud taimega ravida. Kogusime taimi ka herbaariumi valmistamiseks.
Teisipäeval tegime tutvust lillepeenral kasvavate kevadlilledega. Koduaiast on paljudele küll tuntud tulbid ja nartsissid, aga kooli lillepeenar on märksa liigirikkam. Õnneks on lilleriigiga hästi tuttav meie kooli koristaja Ülle Puust, kes aednikuametit õppinud. Tema abiga said lilled meilegi tuttavamaks. Nüüdsest lihtsustavad õppimist ka tahvlikesed lillede nimetustega, mis said peenrasse paigaldatud.       
Kolmapäeval tegime tutvust puudemaailmaga. Mis on leht- ja mis okaspuu, see on esmasel vaatlusel kohe selge. Millise puuliigiga siiski täpselt tegu on, seda pidid rühmad otsustama okste ning lehtede järgi. Kõige rohkem kippusid segi minema kask, lepp ja pärn. Lehti vaadeldes ja kompides said erinevused siiski märgatud.
Edasi läks õppus juba nagu Joosep Tootsil. Õppisime, kuidas mõõta kasvava puu ümbermõõtu ja kõrgust. Algul õpetaja Astrid selgitas kuidas seda kõike teha – see oli teooria, pärastlõunal läksime õpitud oskusi rakendama – see oli praktika! Kõige tähtsam roll oli veel 1.klassi õpilastel, nemad on meil kõik umbes 1m ja 30cm pikad, nii saime just õigelt kõrguselt mõõta ära puu ümbermõõdu. Juhuslik päikesekiir lubas meil ära mõõta ka staadionil kasvava arukase kõrguse, selle arvutamiseks on vaja teada varjude pikkusi. Tegelikult oli palju lõbusam kõrgust mõõta vana metsamehe moodi -  puud harkis jalgade vahelt takseerides.
Teeme ära! -nii võiks nimetada neljapäeva! Hommikuringis tegi õpetaja Kai väga ulaka teo ja valas saalipõrandale tühjaks terve prügikoti. Aega temaga pahandamiseks aga ei jäänudki, sest juba haaras ta fööni, et sellega prügihunnikusse kunstlikult tuult puhuda. Mööda maad lendlesid kommipaberid, kilekotid, krõpsupakid ja muu peenike praht. See oli küll ilmselge näide sellest, mis juhtub autoaknast välja visatud nätsuümbrise või kilepakendiga. Nii kogunebki teede- ja metsaservadesse olmeprügi, mille kõdunemiseks kulub aastaid. Õpetaja Kai juhendamisel sorteerisid lapsed prügikoti sisu kiiresti ära ja saalipõrand sai taas puhtaks. Oskused kindlalt omandatud, otsustasime pärastlõunal pilgu heita kooli ümbrusse, mis kauni looduse pärast on kujunenud piknikupidajate meelispaigaks.
Tõsiasi, et maikuu koristamispäevaku ajal Eestimaalt  üle 10 000 tonni prügi koristati, ei tähenda veel, et kogu prügi nüüd otsas on. Meie kooli jooksurajaltki leidsime paar prisket sodihunnikut. Lõkkeasemele heidetud pakendid,  pudelid ja kilekotid riivasid ilmselt silma reostajatel endilgi, sest uus tulease oli juba puhtamale kohale seatud. Kurb on see, et need lagastajad peavad pärit olema meie oma vallast ja külast. Võõras sellisele kohale ei satu!
Ühiselt toimetades sai jooksurada kiiresti korda, tööindu oleks jätkunud metsatuka koristamisekski, aga siis oleksime vajanud prügi mahutamiseks juba suurt konteinerit. Töökaid lapsi vaadates tekib siiski lootus, et nemad oskavad puhast loodust hinnata ning väärtustada!
Loodusnädala oodatuimaks ettevõtmiseks kujunes siiski reedene orienteerumismäng. Nüüd oli võimalus kõiki nädala jooksul õpitud teadmisi rakendada. Vaja oli tunda ravimtaimi ja kevadlilli, osata sorteerida prügi ja määrata puuliike. Põnevust lisas aga see, et vajalikud kontrollpunktid tuli üles leida päris ehtsa plaani abil. Mitmed lapsed olid üsna kindlad, et õpetajad käisidki helikopterilt kooliõue pildistamas, kuidas muidu nii ehtsat plaani on võimalik teha.
Vestlusringis hiljem kokkuvõtteid tehes selgus, et oma teadmised ja tarkused talletas loodusnädalast iga laps. Hästi olid meeles kevadised ravimtaimed ja mitmel lapsel nurmenukutee maitsegi järele proovitud. Poistele meenus esmalt just puu ümbermõõdu mõõtmine ning kõrguse määramine. Tähtsaimaks peeti aga teadmist, et looduskeskkonda tuleb osata hoida ja sälitada  puhtana ka kasvavate põlvkondade jaoks.

{zoomcat catid=42}