Järva-Jaani Gümnaasiumi looduse õpperada, punkt nr 20
Koordinaadid: N: 59° 3' 19,20'' E 25° 52' 56,46''
Mägi on saanud nime selle järgi, et seal omal ajal olnud Orina mõisa sealaut ja suviti avatud looduslik sigadik ehk seaaaed. Nii hakatud ka mäge Seamäeks kutsuma. Hiljem ehitas ka kutsekool sinna künkale oma sealauda.
Ülesanne: Vaatle paika ja oleta Seamäe nime päritolu, põhjendades arvamust. Mitu erinevat lugu saate? Kas inimtegevus jätab võimaluse ka seosele metssigadega? Iseloomustage inimtegevuse mõju sellele paigale. Kui ulatuslik see on? Milliseid tegemisi, tegemata jätmisi leiate? Kuivõrd kultuurmaastik looduslikule peale trügib või teda mõjustab või on hoopis vastupidi? Kuivõrd harmooniline on nähtu? Kas ja mida teeksid teisiti?
Järva-Jaani Gümnaasiumi looduse õpperada, punkt nr 19
Koordinaadid: N: 59° 5' 21,30'' E 25° 54' 25,08''
Jalgsema külasüdamest veidi Ansomardi poole jääb kolme tee rist, kus rändaja võib märgata kivikülvi. Külanoored käivad seal aeg-ajalt Jalgsema järve uudistamas, et kas see ikka veel alles on.
Üks suurem kivi Jalgsema kivikülvist on ristitud Nooruse kiviks. Et külas noored ikka tegusad ja rõõmsad olla võiks, käivad nad sellel kivil kuuvalgetel augustiöödel tähti vaatamas.
Ülesanne: Mõtle ja oleta, kuidas võis Nooruse kivi oma nime saada. Kuidas võis tekkida see kivikülv?
Jagunege nüüd 4 kaupa rühmadesse ja valige endale uurimiseks üks kivi. Kuidas umbkaudu tema ümbermõõtu ja kõrgust hinnata? Kasutage endi käte haardeulatust. Hinnake, kui suurt osa kivist katavad samblad ja samblikud. Püüdke vahet teha samblal (tilluke taim varre ja lehtedega) ja samblikul (vetika talluse ja seeneniidistiku kooselu). Katsuge, kas pind on märg ja pehme või kuiv ja kare. Niiske ilmaga paistavad samblikud ka rohekad neis olevate rohevetikate tõttu. Samblikus on samblikuained, mis tasapisi kivipinda lagundama hakkavad. Piilu ettevaatlikult sammalde alumist osa – kas näed esmast õhukest tekkivat mullakihti? Püüdke kokku lugeda, kui palju eri liiki samblaid ja samblikke uuritavalt kivilt leiate. Kas näete ka mõnda looma liikumas? Koostage teistele lühike tutvustus oma kivi kohta, leppides kokku, kes millest räägib.
Järva-Jaani Gümnaasiumi looduse õpperada, punkt nr 17
Koordinaadid: N: 59° 5' 10,44'' E 25° 54' 32,46''
Jalgsema järve kõrval, keskusest umbes 700m kaugusel Võhmuta poole, asub Ansomardi talukoht, mille õuel vana allee.
Johan Pitka (1872-1944) ja Peäro August Pitka (1866-1915) kodutalu õuele püstitati 23. juunil 1992. aastal mälestukivi. Johan Pitka oli Kaitseliidu asutaja ning soomusrongide üks formeerijaid ja esimene ülem. Peale selle asus ta sõjalaevastikku organiseerima ning määrati merejõudude juhatajaks Peäro August Pitka teenis sõjaväes (alampolkovnik), aga sai kuulsaks hoopis kirjanikuna. Kirjanik Ansomardi tuntuimad tööd on: romantiline muinasjutt-näidend „Murueide tütar” (1900), „Jalgsema Kitse-eide muinasjutud” (1901), novellikogu „Sõja päevilt” jt.
Ülesanne: Vaatle alleed kahel pool teed ja mõtle, milleks võidi sellised puudereaga paigad rajada. Kas tunned, mis liiki on puud? Kas sulle meenub mõni allee kusagil mujal ja sealne puuliik? Millistesse kohtadesse kunagi alleed viisid?
Kas meenub mõni puuliik, mida sagedamini alleedel kohanud oled?
Jagage end 5 kaupa rühma . Hinnake silma järgi 5 lähestikuse puu jämedust ja püüdke need jämeduse kasvu järgi ritta panna. Siis kontrollige arvamust. Kuidas saate mõõta puu jämedust ja seda erinevatel puudel võrrelda, kui teil pole mõõdulinti? Puude jämedust võrreldakse kõrgusel 1m 30cm. Miks just see kõrgus? Seejärel seiske puude juurde nii, et teised saaks teie pikkuste erinevuse järgi puud jämeduse järgi ritta panna.
Valige oma rühmaga üks puu ja uurige tema koort? Kas see on sile, vaoline? Mida ütleb puu kohta korba paksus? Milleks on korbas lõhed? Kas koore pind on kaetud samblikega? Miks saab samblike järgi teha oletusi õhu puhtuse kohta?
Järva-Jaani Gümnaasiumi looduse õpperada, punkt nr 18
Koordinaadid: N: 59° 4' 58,86'' E 25° 54' 26,64''
Järvamaa idaserval ulatub Pandivere karstialal kujunenud ajutiste järvede piirkond. Üks suurim ja tuntuim ongi Jalgsema järv, mida on mõnikord ära märgitud ka päris järvede nimistus. Jalgsema järv asub ajaloolise küla keskel, kus taluõued piiravad kaarjalt järvemadalikku. Jalgsema karstijärved hõlmavad maa-ala 38,7 ha ulatuses.
Ülesanne: Karstinähtus on omane paesele pinnasele, kus vesi uuristab lubjakivisse seda lahustades lõhesid, mida mööda vesi võib tõusta või kaduda. Millal võiks siin järvolla? Kas oled kunagi näinud selles kohas järve? Uuri seda paika ja püüa oletada, kuhu maani vesi võiks ulatuda. Vaatle siinseid taimi ja leia nende hulgast neid, mille järgi võiks arvata, et siin üldse veekogu on. Kas tead mõnda taime nimepidi? Kas mõni neist õitseb? Millised on nende taimede varred – rohtsed või puitunud? Kuidas hindaksid mulla viljakust, vaadeldes taimede kõrgust ja lopsakust? Kuidas suhtuda võimalusse seda paika põllumaana kasutada?
Järva-Jaani Gümnaasiumi looduse õpperada, punkt nr 16
Koordinaadid: N: 59° 4' 58,74'' E 25° 54' 11,16''
Jalgsema järve läänepoolsel kaldal on põlised kased, millest ühte nimetatakse kahe venna kaseks. Kask asuvad Paistevälja nõo idaserval ning tema vanus on üle 100 aasta, kõrgus 17-20 m, ümbermõõt 1,9 m.
Legendi kohaselt armastanud vennad Juhan ja Peäro Pitkad sageli selle kase alla istuda ja mängida. Siit ka nimetus: Kahe venna kask.
2010. aasta tormituuled ja äike tegid kasele liiga ning tänaseks on alles vaid kasetüve alumine osa.
Ülesanne: Kes olid need kaks venda, kelle järgi kahe venna kask oma nime sai? Mõtle ja oleta, miks võiks mõnda puud hakata kellegi inimesega siduma?
Kunagisest kahest võimsast kasest on nüüd järel vaid jupike viimase tüve. Vaatle tema kasvukohta ja oleta, mis võis selle puuga juhtuda? Kas tüvel on mingeid märke sellest, mis tüvejupist edaspidi saab? Kes on lagundajad ja kuivõrd neid näha on? Miks neid vaja on?
Kuidas hindad kase jämeduse ja tema ümber oleva taimestiku kasvu järgi mulla viljakust? Kas see tundub toitainete rikas või vaene?